Äîêóìåíò âçÿò èç êýøà ïîèñêîâîé ìàøèíû. Àäðåñ îðèãèíàëüíîãî äîêóìåíòà : http://www.philol.msu.ru/~finugor/data/pdf/moskva_loeng_2009-2010_4.pdf
Äàòà èçìåíåíèÿ: Wed Oct 14 20:14:59 2009
Äàòà èíäåêñèðîâàíèÿ: Tue Nov 24 03:22:40 2009
Êîäèðîâêà:

Eesti keel ja SAE

Helle Metslang
Moskva, oktoober 2009

SAE (Standard Average European)
B.L. Whorf 1939 (SAE mÓiste kujunes, vÓrreldes PÓhja-Ameerika indiaanikeeli tuntud Euroopa keeltega) M. Haspelmath 1998, 2001: esialgu vÄlja toodud 12 tÝÝpilist struktuurijoont (on enamikus Euroopa keeltes, puuduvad enamasti mujal) SAEsse kuuluvad romaani, germaani, balti, slaavi keeled, albaania, kreeka, ungari keel (2001) Eesti ja soome keel SAE perifeeria (1998) / vÄljaspool SAEd, ainult kaks tunnusjoont (2001).
2

SAE (Standard Average European) 2
ýhisjooned pÄrinevad tÓenÄoliselt suurte rahvaste rÄndamiste ajast Ýleminekul antiikajast keskaega, Euroopa Ýhise kultuuriruumi kujunemise alguses. SAE keelteliitu nimetatakse ka Karl Suure keelteliiduks. Eesti ja soome keel SAE perifeeria (1998) / vÄlaspool SAEd, ainult kaks tunnusjoont 12st (2001).
3

SAE tuum, pÓhiosa, perifeeria (M. Haspelmath 1998)

4

SAE tunnusjooni 1
Haspelmath 2001 jÄrgi. (-) ja (+) mÄrgivad tunnusjoone puudumist vÓi olemasolu Haspelmathi kÄsitluses. 1) MÄÄrav ja umbmÄÄrane artikkel (-). Vrd see, Ýks artiklisarnane kasutus:
Ma ei jaksa tÄna seda ajalugu ppida ýks tÝdruk ti sulle Ýhe raamatu
5

SAE tunnusjooni 2
2) Relatiivlause pÄrast nimisÓna, seotud kÄÄnduva relatiivpronoomeniga (+), raamat, mida ma lugesin, oli igav

6

WALS: relatiivlause seostamine subjektiga

7

SAE tunnusjooni 3
3) have-perfekt (-) Eesti keeles on olemas omajalausega sarnane nn. possessiivne perfektikonstruktsioon: Mul on Ópitud (vrd Mul on raamat)

8

WALS: perfekti tÝÝbid

9

SAE tunnusjooni 4
4) Nominatiivne kogeja domineerib (-). Eesti keeles laieneb nominatiivse kogeja kasutus, nt Ta armastab teatrit; Laps vajab armastust 5) Partitsiippassiiv (-), vrd Te olete kÝlla kutsutud

10

SAE tunnusjooni 5
6) Antikausatiivi domineerimine kausatiivi suhtes (-). Eesti keeles on tÓepoolest kausatiivtuletus tavalisem, nt loobuma > loovutama sÆÆma > sÆÆtma Antikausatiivne on nn refleksiivverbide tuletamine: jÄtkama > jÄtkuma
11

SAE tunnusjooni 6
7) Omaja vÄljendamine daativiga, nt Die Mutter wÄscht dem Kind die Haare (-) Lausesse saab paigutada omaja kolmes vormis: 1) daativ (Die Mutter wÄscht dem Kind die Haare), 2) lokatiiv, 3) nimisÓnafraasi-sisene laiend (Mother is washing the hair of her child). Eesti keeles on lokatiiv ja NP-sisene:

Ema peseb lapsel (AD) juukseid / lapse (G) juukseid TÝdrukul (AD) suri vanaisa
12

SAE tunnusjooni 7
8) Eitavad indefiniitpronoomenid koos verbi eituse puudumisega (Niemand kommt, nobody comes) (-) Kaks vormitÝÝpi: 1) V + NI (Niemand kommt), 2) NV + NI Eesti keeles on NV + NI E (Mitte) keegi ei

tule
13

SAE tunnusjooni 8
9) Partikliga komparatiivkonstruktsioon (+): Ema on noorem kui isa Komparatiivkonstruktsiooni tÝÝbid: 1) lokatiivne (`bigger from / to / at X`), 2) Ýletamine (`Y is big exceeding X`), 3) Ýhendamine (`Y is big, Y is little`), 4) partikliga (bigger than X).
Eesti keeles: partikkel, lokatiivne Ema on noorem kui isa Ema on isast (EL) noorem
14

SAE tunnusjooni 9
10) relatiivadverbiaallausel pÓhinevad ekvatiivtarindid (-): so gro wie ein Elefant E vrd nii suur kui elevant 11) Pronoomeni kohustuslikkus Ýhildumise nÄitajana (-): du kommst, wir kommen E tuled, ei tule pronoomen vÓib puududa

15

SAE tunnusjooni 10
12) Emfaatiliste ja tavaliste refleksiivpronoomenite eristamine (-): sam sebja, selbst sich E emfaatiline minister ise, ministrit ennast refleksiivne minister kiitis ennast / iseennast - osaliselt eristuvad

16

SAE tunnusjooned ja eesti keel
Eesti keeles keeles on tunnused 2 (relatiivpronoomen), 9 (partikliga komparatiiv) ja 10 (relatiivkonstruktsiooniga ekvatiiv) Puuduvad 6 (antikausatiiv), 7 (daativomaja), 8 (eitus pronoomeniga), 11 (pronoomeni ÄrajÄtmise keeld). Eesti keele arengud SAE-pÄraste joonte suunas: tunnused 1 (artikkel), 3 (haveperfekt), 4 (nominatiivne kogeja), 5 (passiiv), 12 (refleksiivpronoomenid).
17

Veel vÓimalikke SAE tunnusjooni 1
Andmete ebapiisavuse tÓttu on Haspelmathil esialgu loendist vÄlja jÄÄnud nÄiteks AND-koordinatsioon (vs WITHkoordinatsioon) - on eesti keeles (vihik ja raamat, PÄike paistab ja linnud laulavad) Inversiooniga ÝldkÝsilause on eesti keeles (Tuled sa koju?)
18

Veel vÓimalikke SAE tunnusjooni 2
Komparatsiooni markeerimine adjektiividel (suure-m) on eesti keeles Komitatiivi ja instrumentaali sÝnkretism (jalutab lapsega, kirjutab pliiatsiga) - on eesti keeles Supletiivne jÄrgarvsÓna `2.': kaks : teine on eesti keeles

19

Kui eksootiline on eesti keel?
æsten Dahl 2005: kui eksootiline on soome keel? (jÄreldused kehtivad tÓenÄoliselt suures osas ka eesti keele kohta) Eurotsentrism keeleteaduses; uurali keeli on peetud eksootilisteks, nagu ka muid tÝÝpiliselt aglutineerivaid keeli (tÝrgi) Vaatas soome keele positsiooni tÝpoloogias WALSi pÓhjal
20

Soome keelele tÝpoloogiliselt lÄhedased keeled 1
Kahe keele vaheline tÝpoloogiline distants: kui palju WALSi 142 tunnusjoonest on olemas mÓlemas keeles? Soome keelele on lÄhedased (22-29 Ýhisjoont) LÄÄnemere piirkonna slaavi ja balti keeled sugulaskeeled tÓenÄoliselt juhuslikult sarnased keeled (nt armeenia)
21

KÄÄnete rohkus
Muude keelte seas ei ole soome keel vÄga aglutinatiivne, nt sÓnavormis ei ole vÄga palju grammatilisi morfeeme. Soome keele (nagu ka eesti keele) teeb aga tÝpoloogiliselt eriliseks kÄÄnete rohkus WALS: 261 keele seas on ainult 24, millel on Ýle 10 kÄÄnde. Uurali keeled, enim kÄÄndeid ungari keelel. Ka soome ja eesti infinitiivid kÄÄnduvad.
22

WALS: kÄÄnete arv

23

Kirjandus 1
Dahl, æsten 2008, Kuinka eksoottinen suomen kieli on? - VirittÄjÄ 4: 545559. Erelt, Mati 1996, Relative words in Estonian relative clauses - Erelt, Mati (ed.), Estonian: Typological Studies I. (Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 4.) Tartu: Tartu University Press, 923. Erelt, Mati & Helle Metslang 2006, Estonian clause patterns -- from Finno-Ugric to SAE. Linguistica Uralica 2006, nr. 4, 254266

24

Kirjandus 2
Haspelmath, Martin 1998, How young is standard average European? - Linguistic Sciences, 20.3: 272-287. Haspelmath, Martin 2001, The European linguistic area: Standard Average European. - Haspelmath, M. et al. (eds.), Language typology and language universals: An international handbook. Vol. 2. (HandbÝcher zur Sprach- und Kommunikationswissenschaft, 20.2.) New York: Walter de Gruyter, 14921510. Heine, Bernd & Kuteva, Tania 2006, The changing languages of Europe. Oxford: Oxford University Press.
25

Kirjandus 3
LindstrÆm, Liina & Tragel, Ilona 2007, Eesti keele impersonaali ja seisundipassiivi vahekorrast adessiivargumendi kasutuse pÓhjal. Keel ja Kirjandus 7. Metslang, Helle 2009, Estonian grammar between Finnic and SAE: some comparisons. Sprachtypologie und Universalienforschung 1-2. Nichols, Johanna; Peterson, David E. & Barnes, Jonathan 2004, Transitivizing and detransitivizing languages, in: Linguistic Typology 8.2, 149212.
26

Kirjandus 4
Pajusalu, Renate 1997, Is there an article in (spoken) Estonian? Estonian: typological studies II. Ed. by Mati Erelt. (Tartu ýlikooli eesti keele Óppetooli toimetised 8.) Tartu: 146-177. WALS = Haspelmath, Martin; Dryer, Matthew, Gil, David; Comrie, Bernhard (eds.) 2005, The World atlas of language structures. Oxford: Oxford University press. [http//www.wals.info]

27